Võõrpuuliikide kasvatamisest Järvseljal

                       Järvselja õppe- ja katsemetskond on olnud üheks vanemaks ning suuremaks võõrpuuliikide kasvatamise kohaks Eestis. Esimene taimeaed asutati Järvseljale 1887. aastal. Selles kasvatati peamiselt kohalike puuliikide istutusmaterjali metsakultiveerimiseks. Alustati ka mõningate võõrpuuliikide kasvatamise katseid. Tolleaegne metsaülem Martin Maurach tellis Saksamaa seemneäridest mitmesuguste võõrpuuliikide seemneid ning laskis neid külvata taimeaeda ja ka metsa raiestikele. Muude liikide kõrval katsetati siis Järvseljal isegi niisuguste külmaõrnade liikidega nagu mammutipuu (Sequoiadendron giganteum) ja hõlmikpuu (Ginkgo biloba). Need muidugi külmusid peatselt. Sellest ajast on Järvseljal säilinud mitmeid võõrpuuliike, nagu must mänd (Pinus nigra), alpi seedermänd (P. cembra), valge mänd (P. strobus), euroopa lehis (Larix decidua) jt. Ligikaudu samal ajal rajati praeguse metskonna keskuse juures asuv park, mille jaoks toodi taimed Kastre mõisast. Pargis kasvavad nüüd eakate puudena palsaminulg (Abies balsamea), siberi nulg (A. sibirica), hall mänd (Pinus banksiana), jaapani lehis (Larix kaempferi), vene lehis (L. russica) jt.

            Esimesed metsas kultiveeritavad võõrpuuliigid olid Järvseljal euroopa lehis ja vene lehis. 19. sajandi lõpuaastail istutati metsa ka valget mändi, alpi seedermändi ja kanada kuuske (Picea glauca). Viimaste liikidega rajatud kultuurid on nüüdseks valdavalt hukkunud. Valged männid haigestusid kooreroostesse, alpi seedermännid ja kanada kuused jäid kasvukiiruselt meie kohalikest puuliikidest märgatavalt maha ja viimastega koos kasvades kuivasid puuduliku hooldamise korral. Lehtpuuliikidest istutati 19. sajandi lõpul metsa pensilvaania saart (Fraxinus pennsylvania), kuid nüüdseks on need puistu koosseisust kadunud. Sel ajal oli võõrpuuliikide metsas kultiveerimisel ühest küljest esteetiline, teisest küljest katseotstarbeline eesmärk. Neid puuliike istutati gruppidena teede lähedusse ning käidavamatesse kohtadesse. Reeglina rajati siis väikesed võõrpuuliikide grupid ka metsavalvekordonite juurde.

            Martin Maurach lahkus Järvseljalt 1897. aastal ning uueks metsaülemaks tuli Gerhard Kremser, kes töötas siin luni 1921. aastani. Ka tema ajal jätkati Järvseljal võõrpuuliikide kultiveerimist. Lisaks varem kultiveeritud okaspuudele toodi siia nüüd niisugused liigid nagu siberi kuusk (Picea obovata), torkav kuusk (P. pungens), sitka kuusk (P. sitchensis), euroopa nulg (Abies alba), ebatsuga (Pseudotsuga menziesii). Lehtpuudest püüti kasvatada harilikku pööki (Fagus sylvatica) ja harilikku valgepööki (Carpinus betulus).

            1921. aastal asutati Järvseljale Tartu Ülikooli õppemetskond. Võõrpuuliikide kasvatamist hakkas juhendama metsaosakonna õppejõud Andres Mathiesen, kes kinnitati ühtlasi ka õppemetskonna juhatajaks. Järvseljale rajati mitu uut taimeaeda. Püüti kasvatada võimalikult paljusid võõrpuuliike, et soodustada üliõpilastele dendroloogiapraktikumide läbiviimist. Seemet koguti Eesti vanadest mõisaparkidest ja telliti ka välismaalt. A. Mathiesen oli seisukohal, et kõik need liigid, mille seemneid on võimalik saada kodumaalt, tuleb kasvatada kohapeal varutud seemnest. 1924. aastal tuli Järvseljale aednikuks August Margus, kes töötas siin kuni pensionile siirdumiseni 1963. aastal. A. Margus oli varem töötanud aianduse alal ning omas seega ka võõrpuuliikide kasvatamise kogemusi. 1930. aastal nimetati senine õppemetskond ümber õppe- ja katsemetskonnaks. Jätkati ka võõrpuuliikide kultiveerimist metsa.

            Kuni 1940. aastani rajati Järvselja metsas ligi 20 ha võõrpuukultuure. Metskonna keskuse lähedal kv. 258 alustati 1935. aastal dendropargi rajamist, kuhu istutati paljusid võõrpuuliike. Järvselja taimeaedadest müüdi suhteliselt odava hinnaga nii asutustele kui ka eraisikutele võõrpuuliikide istikuid, eesmärgiks oli levitada neid liike Eestis. Sõjaeelsel perioodil ulatus Järvseljal kasvatatavate liikide ja vormide arv 400-ni.

            Alanud sõda pidurdas tugevasti võõrpuuliikide kasvatamist Järvseljal. Taimeaedade tegevus seiskus. Olukord ei paranenud ka esimestel sõjajärgsetel aastatel.

            Alates 1953. aastast suurenes uuesti nõudmine võõrpuuliikide istutusmaterjali järele. Taimeaedade tegevust hakkas juhendama metsandusteaduskonna õppejõud Endel Laas. Võõrpuuliikide kultiveerimine metsas elavnes uuesti alates 1964. aastast. 1968. aastal alustati Agali külas endisele põllumaale ulatusliku võõrpuuliikide kollektsiooni – arboreetumi rajamist. Käesoleval ajal on arboreetumi pindala ca 4 ha ja siin kasvab üle 50 erineva võõrpuuliigi. Viimastel aastakümnetel on Järvseljal palju tähelepanu pööratud Kaug-Idast pärinevate liikide kasvatamisele. On püütud kultiveerida ka mõningaid Kaukaasiast ja Kesk-Aasiast pärinevaid liike. 

MKoort