Loodusliku mitmekesisuse säilitamine läbi looduslähedase metsamajandamise

 

Metsaobjektide kirjeldus ja soovitused looduslähedase metsa majandamiseks.

Objekt nr. 1

 

LAARI  KUUSIK

RMK Põlvamaa metskond

Laari vahtkond, kvartal 158 , eraldus 19

Pindala: 2,1 ha, jänesekapsa kasvukohatüüp.

Koosseisus kuusk, vanus 140 aastat, I boniteet,

 Puistu vanus ületab raieküpsuse vanuse juba 60 aastat ja seepärast on vajalik tema asendamine uue metsapõlvega.

Kuna puistu kuulus kaitsemetsade hulka ja maanteeäärsena ei tehtud siin lageraieid ,vaid alustati uuendamist 1996.a. valikraiega olemasolevate järelkasvugruppide valgustamise ja laiendamisega puistu keskel. Raiealal pinnas mineraliseeriti kasvavatelt puudelt tulevale  kuuseseemnele paremate idanemistingimuste saamiseks.

Selliselt jätkates on saadud uus kuusik looduslikest järglastest ja ilma lageraieta ning kunstliku kultiveerimiseta, mis on ka looduslähedase metsamajandamise eesmärgiks ja Laari kuusik võiks olla selle tootmis-katsealaks Põlvamaa metskonnas.

 

Puistus on tekkinud küllaldaselt noort järelkasvu ja on aeg vana metsa likvideerimiseks. Seda tuleb teha aga väga korralikult ilma järelkasvupuid kahjustamata. Samuti on vaja teha valgustusraie, mille käigus välja raiuda siia mittesobiv lehtpuu ja harvendada kuuse uuendus.

Valgustusraiega võib kuuske harvendada selliselt, et järgi jääks sellise vanusega kuuse noorendikus(14.a.) 2000 – 2500 tk/ha.

Objekt nr. 2

LAARI  KUUSIK                 

RMK Põlvamaa metskond                 

Laari vahtkond, kvartal 158 , eraldused 25,18

Pindala: 12 ha, jänesekapsa kasvukohatüüp.

Koosseisus kuusk, vanus 110 aastat, I boniteet

Proovitüki järele on puidu kogus hektaril üle 400 tm.

Korduvate harvendusraietega on puistust 60 aasta jooksul välja raiutud ligi 300 tm puitu hektari kohta, peamiselt paberipuud. Selliselt on kuusiku puidutook hektarilt kokku ligi 700 tm, mis on meie oludes väga suur.

Puistu vanus ületab raieküpsuse vanuse juba 30 aastat ja seepärast on vajalik tema asendamine uue metsapõlvega.

Kuna puistu kuulus kaitsemetsade hulka ja maanteeäärsena ei tehtud siin lageraieid, vaid alustati uuendamist turbe-raiega nn. veerraiega ühest idapoolsest servast kitsaste 10-20 m laiuste lankidena ja olemasolevate järelkasvugruppide valgustamise ja laiendamisega puistu keskel. Raieala pinnas mineraliseeriti kasvavatelt puudelt tulevale  kuuseseemnele paremate idanemistingimuste saamiseks.

 

Objekt nr. 3

 

   MÄNNI  LOODUSLIKU  UUENDUSE  PROOVIALA

   Kv. 152, er. 5, pind 4,91 ha ha jäneskapsa pohla kkt

Looduslähedase ökoloogilise metsamajanduse üheks põhieelduseks on vanade

metsade asendamine uue metsageneratsiooniga ilma lageraieteta looduslikul

moel. Selleks hõrendatakse metsa, et tekiks metsa alla rohkem valgust noore

puu kasvamise võimaldamiseks. Lihtsam on see protsess kuusemetsas, sest

noor kuusk talub rohkem varjulist kasvukohta. Aga männid kasvavad

ainult piisava valguse olemasolul.

 1995.aastal on siin tehtud aegjärkne raie mille käigus harvendati vana metsa piisavalt selleks, et mineraliseeritud metsaaluses saaks tekkida piisavalt  looduslikku uuendust

Kui looduslik männiuuendus on piisavalt arenenud, siis kõrvaldatakse vana

metsa puud mitme raiejärguga, nagu on vajalik noorele järelkasvule ja niiviisi

saamegi uue männiku ilma lageraie faasita.

Viimane vanametsa raie tehtud 2010.a. talvel sanitaarraiena 73 tm/ha. Valgustusraie tehtud 2010.a. kevadel . Peale valgustusraiet oleks optimaalne puude arv sellise vanusega männi (15.a.) noorendikus  3000-3500 tk/ha.

 

Objekt nr. 4

EBATSUUGA  KULTUUR

Kv.110 er.9- 0,9 ha, jänesekapsa kkt

Meie loodust mitmekesistavad ka võõrpuuliikide kultuurid.

Rajatud  1982.a. ebatsuuga  2 aastaste kilehoone seemikutega- 1,0 ha pinnal.

Taimed toodud Elva Metsamajandi Ignase puukoolist, olid üsna hea kasvuga, kuid nö. ülearused. Kiidjärve metskond võttis nõuks nad ära tuua ja üks võõrpuuliigi kultuur teha. Teeäärsel lageraielangil kasvas enne tugev kasemets. Ümbritsevatest aladest veidi parem  pinnas näib olevat  sobiv ebatsuugale enam, mis tahab viljakat mulda.

Esimesed aastad labidaga istutatud seemikud kiratsesid. Alles 4-5 aasta pärast hakkasid hoogsamalt kasvama. Siis, nii 10 aasta pärast hakati siit üksikuid ilusamaid puid ära “virutama”- vist haljastuseks, hiljem talveti ka nääripuuks. Kuna metskitsed armastavad võõrpuuliike toiduks tarvitada, siis alul valgustusraiet siin ei tehtud,et

oleks tihedam- peaasi, et ladvakasvud oleks vabad. Kultuur hakkas hoogsalt kasvama, kuni 2000. a. paiku hakkas ilmnema puude kuivamist, mis jätkub tänaseni. On ilmnenud uus ebatsuuga okkakahjustus, mis võib selle võõrliigi kasvatamisele tõsist kahju teha.

Kultuuri lääneküljes on istutatud samal ajal grupp kuriili lehiseid, mis üsna hästi

kasvavad, kuid vajaksid harvendamist Nii ebatsuuga kui ka naabruses olev lehisekultuur on vahelduseks maastikus ja huvitavad vaadelda mööda sõites. Männi geenireservi metsa nad ei ohusta, kuna looduslikku uuendust ei anna ja metsikult ei levi, küll aga suurendavad looduslikku mitmekesisust.

 

 

 

Vastavalt Keskkonnaministri määrusega nr 69  04.12.2006 on metsa uuendamisel Eestis lubatud kasutada järgmisi võõrpuuliike:

Must kuus, serbia kuusk, keerdmänd, euroopa lehis, siberi lehis, siberi lehise vene teisend, jaapani lehis, kuriili lehis, eurojaapani lehis, harilik ebatsuuga, siberi nulg, punane tamm, hübriidhaab.

 

Objekt nr. 5

MÄNNI   KULTUURPUISTU

Põlvamaa metskond

Kj    Kv.  110  er. 15   5,6 ha  vanus ~100 aastat, jänesekapsa-pohla kkt

 

1904.aasta männi külvikultuur Kiidjärve mõisa metsas. Edumeelne mõisnik oli siis viimane Kiidjärve parun ERICH  von  MAYDELL. Metsi majandati juba tol ajal reeglipäraselt metsamajanduskava alusel .Esimene metsakorraldus viidi läbi Kiidjärve metsades 1856.aastal,

teine 1904.aastal ühes metsade majandamiskavade koostamisega. Mõisnikud, vastupidi tava arvamusele, ei tohtinud oma suva järele metsi raiuda. Venemaa Metsa-hoiukomitee poolt oli antud ette raienorm, vastavalt metsamajanduskavale. See oli seaduseks, mida ületada ei   tohtinud ja mille rikkumisele järgnesid trahvid. Lageraielangil tuli tagada uus metsapõlv.

Nii ka see raieala kaeti männi külviga, mis tänaseks on sirgunud täisväärtuslikuks küpseks metsaks, mille kasutajaks ei ole enam mõisnik, vaid meie ise. Selliselt, mõeldes tulevastele põlvedele, peame ka meie järjepidevalt rajama uusi metsi- kasutamiseks meie järglastele!

 

 

Objekt nr. 6

LEHISE   KULTUUR

kv.111 er 5 jk kkt  0,4 ha

Rajatud 1983.a. jaapani lehisega, kilerullitaimedega- 0,4 ha.

Taimed toodud Tartust Eesti Metsainstituudi taimlast.  Kaks aastat kannatas männikärsaka kahjustuse all, seetõttu täiendatud 1983.a. ja 1984.a.

Istutusala oli 1982/83.a. sanitaarlageraie lank keskealises männimetsas kase manulusega. Langi ulatuses kuivas mets 1982.a. augusti-septembrikuus. Vaatamata metsapatoloogide ja mullateadlaste uuringutele jäi põhjus selgusetuks. Akti kirjutati- tugev külmaseene kahjustus.  Omapärane oli see, et koos männiga kuivasid ka kased.  Kartus, et kahjustus hakkab levinema terveks jäänud puistus – osutus asjatuks. Kuni tänapäevani (2010.a.) ei ole endise kahjustuskolde kõrvalt kuivanud ühtegi puud!  Seda pole märgata ka lehisekultuuris.

Sellisena jääbki siin teeäärsel lehiseosatüki pinnal kolmkümmend aastat tagasi toimunud metsakahjustus mõistatuseks? Võibolla oli see Kiidjärve metskonda äsja tööle asunud uuele metsaülemale (A.Erik) taevast saadetud proovikivi?  (- saatjaks ehk küll vene sõjaväelennuk?)

 

 

Objekt nr. 7

KIIDJÄRVE  KUKLASTE  KUNINGRIIK

Metsakuklaste õpperada, kv. 112 er.1,2,4

Raja pikkus:    1,5 km, kulgeb 140 a. vanuses kuuse-männi metsas

Vaadeldavad:   Laanekuklaste asurkond, mis paikneb 20 ha pinnal ja milles

                           võib lugeda 200 pesa. 10 infotahvlil on kirjeldatud  laanekuklaste

                           bioloogiat, ühiskondlikku eluviisi, nende vaenlasi ja nende

                           kasulikkust metsaelus. Jälgitav pesade saatus , kui sipelgad 

                           selle maha jätavad (nn. kraatrid). mullatekkeprotsess. sipelgate

                           rajad, toidupuud, sipelgate sillad ja põllumajanduslik tegevus.

Rajal rekordkuusk- 42 m kõrge, millenniumikultuur, rähni pesaurg. Kõige suurem kuklasepesa- 1,7 m kõrge

Soovitused:       Õpperajal liikudes hoidu astumast kuklaste teedele, neid ületades astu sillakestele, et mitte hävitada loomakesi!

Ilma retkejuhita liikudes loe hoolega tahvlitele pandud teavet, siis saad palju teada kuklaste elu- olust ja oskad neist rohkem lugu pidada kui enne nende Kuningriigi külastamist!

Raja kavandas: Mürmekoloog dr. Ants- Johannes Martin

Raja tegija ja hooldaja: RMK Loodushoiu osakond

Soovitused raiete tegemiseks sipelgapesade läheduses:

Võimaluse korral jätta sipelgapesa juurde kasvama vähemalt üks vana puu soovitavalt kuusk, et sipelgad saaksid oma toiduks vajalikke lehetäisid edasi kasvatada. See võib anda sipelgatele võimaluse antud pesas edasi elada ja nad ei pea hakkama pesakohta vahetama.

 

Objekt nr. 8

AEGJÄRKNE RAIE 2009.a

Kv. 95 er.11 2,25 ha pohla kkt, mä 150  a. (kallasrand)

Raiutud 2009.a. 120 tm/ha (kokku 271 tm) maapind lappidena 2009.a. sügisel

2010. a. kevadine looduslik männi külv- hästi korda läinud, seemikuid rohkesti lappidel

Raiejäätmed  raielangilt koristati ja virnastati tee äärde, kus purustatud hakkpuiduks

Raiealal, kunagisel vaigutuslangil on äike süüdanud ühe puu vaigutuskarri!

 

Objekt nr. 9

AEGJÄRKNE RAIE

Kv. 100 er. 6 0,6 ha  150 a. kunagine vaigutuslank- AEGJÄRKNE RAIE 1995

Lapid traktoriga 1995.a. sügisel. Looduslik  uuendus hästi korda läinud.

Vajab vana metsarinde hõrendamist ja valgustusraiet, mille käigus välja raiuda lehtpuu ja mändi harvendada.

 

Objekt nr. 10

PARUNIMÄNNIKUD

Valgesoo põhjatipu juures on männi kultuurpuistusid, mille vanus ületab juba 100 aasta piiri. Kaugemas minevikus kuulusid need metsad siin Ahja mõisa omandusse.

Mõisnikud olid siin Braschide suguvõsast .Parun Conrad von Brasch laskis sooäärsetele liivastele põllumajanduslikult väheviljakatele maadele külvata männikultuurid.

Kõige vanem neist- kv.97 er.10 ,1,3 ha on juba 130 aastane, s.t. külvatud 1880

aasta paiku. Selle kindla kultuurpuistu kõrval on männipuistu  kv.100 er.6  0,7 ha

140 a. vana ja välimuse järele kultuuri moodi (märgatavad puude read).

Kultiveeritud männikuid on siin veelgi:

Kv.100,  er.2-3,1 ha  110 a.

      100      3- 2,1       90 a.

      100      4 – 3,0      90 a.

      100      5 – 1,7     110 a.

 

Kv.100 er.6 on 0,7 ha pinnal ka proovialaks männi loodusliku uuenduse saamiseks

mehaaniliselt mineraliseeritud (lappidena) pinnasel. Puistut on hõrendatud 0,5

täiuseni. Männid on siin  vaigutatud üle 20 aasta tagasi. Seega on ala ka vaigutuse

mõju jälgimiseks. Katseala puistust tuleks osa puid säilitada.

Osa neist vanadest kultuurpuistutest on Valgesoo maastikukaitseala piires ja seega

nende säilimine ajaloomälestisena kui metsandusliku pärandkultuuriobjektina

 on kindlustatud. Aga enamus neist on majandusmetsad, mida ähvardab lageraie! Siin peaks küll ühe mõistliku säilitamise otsuse tegema? Vähemalt osa neist peaks küll

alles hoidma kui  mõisametsade oskusliku majandamise näitena ja loodusharidusliku

objektina kui näide kauges minevikus tehtud metsade kultiveerimise heast tulemusest- kui tulevikupõlvede heaks (st.meile) tehtud õigest otsusest ja tööst C.v.Braschi poolt!

 

Objekt nr. 11

VÄÄRISELUPAIK

Kv.133 er 1,2,6, -pind 22,3 ha        -16 ha- 160 a.; 5 ha – 170 ha ; 1,3 ha noorem

Kv. 147er 1,2     -pind   8,2 ha        –  7 ha- 150 a ; 1,2 ha -130 ha

Kokku                         30,5 ha

 

Selle vääriselupaiga võtmetunnused:

-üle 150 aasta vanused männid võrasse ulatuva korbaga

-tüükad ja mahalangenud tüved

-tunnusliikide samblikud

-talviku (Chimaphila umbellata) kasvukoht

-arheoloogiamälestis- kääbaskalmed IX sajandist

 

 

Koolitus on korraldatud Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) kaasabil.

Pixelmedia