Üldkogu jääb ära

Lugupeetud Eesti Metsateenijate Ühingu liikmed!

Seoses väljakuulutatud eriolukorra- ja suure koroonaviiruse ohuga otsustas EMÜ juhatus 04. aprillile plaanitud üldkogu ära jätta.

Saadame Teile märtsi lõpul 2019.aastaaruande ja revisjonikomisjoni aruande, et saaksite need üle vaadata ja saata meili teel oma otsuse, kas olete nõus need aruanded kinnitama või mitte.

Kõigi muude ürituste toimumine sõltub kujunevast olukorrast.

EMÜ juhatuse nimel
Kaarel Tiganik

MÄRTS

85 aastat sünnist

TAMM, Ülo (24. III 1935 Kanepi v, Võrumaa) on üks meie vanemaid metsateadlasi, kelle teadlasetöö sai alguse juba EPA päevil, mille ta lõpetas cum laude 1959. Ülo uurimistöö algas omaaegse „moepuu“ papliga, hiljem on ta tuntud meie haava uurijana. Toiminu algas diplomitööga „Paplikultuurid ja nende tervislik seisund Valgamaa, Veriora ja Viljandi metsamajandis“, järgnes kandidaaditöö bioloogiateadustes „Paplid, nende kultuurid ja haigused Eesti NSV-s” (1965) ja Ph.D kraad „Perekond Populus L. Eestis: liikide varieerumine, bioloogia ja introduktsioon” (1993). Ülo teenistuskäik on lühidalt järgmine: 1959–1961 ZBI metsasektori vaneminsener, 1964–1965 Tallinna Botaanikaaia dendroloogia ja introduktsiooni sektori insener, 1965–1969 Metsanduse Teadusliku Uurimise Laboratooriumi nooremteadur, 1969–1972 Eesti Metsainstituudi nooremteadur, 1972-1977 ja 1982-1988 vanemteadur, 1977-1982 teadussekretär, 1988-1992 metsaselektsiooni labori juhataja, 1992-1996 metsakasvatuse uurimiskeskuse juhataja. Edasi järgnes juba EMÜ periood: ta oli 1996-1998 metsaökosüsteemide uurimiskeskuse juhataja, 1998-2003 Metsandusliku Uurimisinstituudi ja selle metsabioloogia oskakonna juhataja. Samaaegselt 1994-1998 EMÜ metsaksvatuse instituudi dotsent, 1998-2003 prof, 2003. aastast emeriitprof. Tema uurimisvaldkonnaks on olnud perekond Populus, metsaselektsioon, metsafütopatoloogia ja -selektsioon, metsabioloogia, metsakasvatus. Aktiivse inimesena on ta tõhusalt osaleneud muu kõrval ka Eesti Metsateenijate Ühingu töös.

120 aastat sünnist

RAUKAS, Aleksander Friedrich (25.03.1900 Udeva v, Järvamaa – 03.01.1988, Saltsjöbaden, Rootsi) oli Eestis mitmekülgne metsaametnik. Lõpetas 1929 cum laude TÜ metsaosakonna. Tema diplomitöö „Pärnumaa talumetsad“ avaldati ka raamatuna ja see leidis arvukat kajastamist Eesti talumetsanduse hindamisel ajal, kuniks riiklik metsastatistika ei andnud selleks vajalikke andmeid. Ta oli 1927-1931 Volveti metsakooli õpetaja, 1931-1932 Avinurme abimetsaülem, 1932-1934 Kohtla metsaülem, 1934-1941 metsainspektor, 1941-1944 Pärnu metsaülem. Rootsis töötas ta 1945-1963 sealse riigimaade ja –metsade valitsuse metsakorraldajana, osaledes aktiivselt Eesti Metsateadlaste Ühing Rootsis tegevuses ja ajakirja „Eesti Metsamees Eksiilis“ (EME) töös. Ta on avaldanud umbes 40 kirjutist metsakaitsest, metsapoliitikast jne. Oma Avinurme meenutused ja tähelepanekud sealsest elu-olust koondas ta pikemaks kirjutiseks aastail 1963-1966 ajakirjas „EME“.

120 aastat sünnist

LAASME (Lombak), Johannes Alfred (30.03.1900 Tuhalaane v, Viljandimaa – 29.07.1978, Rõuge). Tema ülikooliaeg kestis vaheaegadega paarkümmend aastat (1920-1939), mil ta läbis metsaosakonna teoreetilise kursuse (diplomitööd kaitsmata). Ülikooli algaastail asus ta tööle riigiteenistusse, kus tegutses 1923-1929 paljudes metskondades abimetsaülemana. 1930-1932 töötas ta metsakorralduses, 1933-1941 mitmes erafirmas metsanduse eriteadlasena. Edasi jätkus teenistus taas riiklikus süsteemis, kus ta oli 1941-1944 Anija metskonna abimetsaülem, 1944-1970 juba pikemaajaliselt Antsla metsaülem.