Metsamehe jälgedes–juubilar Villu Reiljani lugu

16. juunil said Metsateenijate Ühingu liiikmed kokku Luual, et kohtuda tuntud metsandus- ja riigitegelase Villu Reiljaniga tema juubeli puhul. Oli kaunis suvepäev, mis algas hommikuse kohvi ja suupistetega. Seejärel andis Villu meile ülevaate oma tegusast ja värvikast eluteest. Pärast sai esitada ka küsimusi. Kas sõjaväkke ei tahetudki?

Villu arvates oli ta lühinägelik. Kuigi kõik andmed sõjaväe paberil ja arsti juures päriselt ei kattunud, lahenes olukord siiski õnnelikult. Kuhu kadusid Luua karukujud?

Need asetati ümber mõisa parki, kust nad lõplikult pihta pandi. Neid pole enam nähtud.

Villu sündis 23. mail 1953. a Võrus. Tema kodukohaks oli Mikita küla, sealt algas ka koolitee Ristemäe Algkooli. Esimesse klassi läks Villu vend Jannoga koos kuueselt. Kui neli klassi sai läbitud, siis järgmine aste oli Viitina 8-kl Kool, mis lõpetati 1967. aastal. Edasi viis tee  Fr. R. Kreutzwaldi nim Võru 1. Keskkooli, kus Villu oli oma klassis kõige noorem õpilane. Kahjuks ema Elfriede suri varakult, kui mõlemad poegadest olid veel abituriendid.

Kui keskharidus oli 1970. aastal kätte saadud, siis jägmine valik oli EPA ja metsanduse eriala. Sisseastumise ajal selgus, et konkurss oli äge, ühele kohale 3,5 soovijat. Õpingute lõpuni jõudis 35 noort, kuigi stuudiumist võttis osa kokku 64 noort inimest. Õppejõud Lembit Muiste suunas Villu Reiljani ja Kaljo Voolma Eesti Metsainstituuti Peeter Rõigase juurde diplomitöö materjali koguma. Villu Reiljan lõpetas EPA 1975. a cum laude metsamajanduse insenerina.

Villule meeldis jahil käia ja spordiga tegeleda. Võrus ja ka hiljem armastas ta  lauatennist mängida ja oli Jõgevamaa 6 kordne meister üksikmängus. Samuti harrastas Villu jõutrenni teha ja sai tõstmises 1973. aastal EPA meistriks 67,5 kaalus. Hiljem jätkus side spordiga nii ühingu “Jõud” presidendina kui ka Jalgrattaliidu presidendina.

1974. aastal leidis Villu endale abikaasa Anne (sünd Nõmm). Perre sündis 1975. aastal tütar Heidi, kes töötab advokaadina ja ja 1977. aastal  tütar Kaidi, kellest sai psühholoog.

Esimeseks töökohaks sai Pajusi kolhoos. Järjest hakati teda ametiredelil ka  edutama. Kõige õnnelikumana tundis ta end just metsaülemana. Villu Reiljan töötas aastatel 1974–75 Eesti Metsamajanduse ja Looduskaitse Teaduslikus Uurimisinstituudis; 1975–76 Palamuse Metsamajanduse Sohvoostehnikumis direktori asetäitjana; 1976–1991 Kaarepere Sovhoostehnikumis metsamajanduse vaneminsenerina  ja direktorina ning aastail 1991–1995 Luua Kõrgema Metsakooli direktorina. Selles ametis sai  talle oluliseks kutseõpetuse reformimine. 1995. aastal sai temast Riigikogu liige, aastail 1995–1999 oli ta keskkonnaminister ja 1999. aastast jälle Riigikogu liige. Villu  on töötanud kokku neljas valitsuses ja valitud Riigikokku koguni viiel korral. Oluliseks osutus Villu esitatud ettepanek, et riigimetsa ei pea erastama ja see võeti ka otsusena  vastu. Tähiseks majanduses on olnud metsapoliitika väljatöötamise juhtimine aastail 1996–1997. Tubli töö eest on teda autasustatud Riigivapi IV klassi teenetemärgiga.

Mis puutub parteilisse tegevusse, siis aastail 1994–1999 kuulus Villu Eesti Maarahva Erakonna juhatusse ja aastatel 2000–2007 oli ta Rahvaliidu esimees.

16. juuni koosviibimine jätkus ringkäiguga mööda Luua Kõrgemat Metsakooli, kus nägime õpperuume ja laborite sisustust ning uuemat metsatehnikat. Õppejõud Aino Mölder, kauaaegne Villu naaber, jagas teavet õppurite ja õpitavate erialade kohta. 100 õppuri kohta on 20 kaugõppijat ja 80 kohapeal õppijat. Luual on võimalik õppida metsuriks, metsatehnikuks, metsakasvatajaks ja metsamajanduse spetsialistiks. Saab õppida metsamasinaid tundma ja kasutama. Keskhariduse baasil saab valida arboristi ja puittaimede hindaja kutse.

Järgnes neljatunnine metsaekskursioon ühise bussiga mööda Kaarepere kauneimaid kuuse-, männi-  ja lehisepuistuid, kus Villu jagas seletusi puistute koosseisu, vanuse, täiuse ja juurdekasvu kohta.

Pärast ekskursiooni võõrustas Villu meid oma kaunis kodus, nautisime seal kõike head ja paremat ning kuulasime peoperemehe lustakaid juhtumisi ja värvikaid anekdoote. Muljetavaldav oli tema arvukas jahiloomade topiste kollektsioon, millest osa olid meile täiesti tundmatud.

Soovime Metsateenijate Ühingu nimel Villu Reiljanile juubeli puhul palju õnne, tugevat tervist ja jätkuvat jaksu nõustamistegevustes.

Malle Kurm-Oks

Metsakalender  2024

Eesti Metsateenijate Ühing on  alustamas Metsakalender 2024 koostamisega. Ootame kalendrisse kõigilt fotohuvilistelt metsaga seotud loodusfotosid hiljemalt 15.septembriks 2023.

Paremad fotod saavad  ära trükitud Metsakalendris, mille saab omale ka iga valituks osutunud fotode omanik. Fotode väljavalijaks on Eesti Metsateenijate Ühingu juhatus.

Fotod peavad olema suurusega vähemalt 1MB  ja  esitatud digitaalselt ning varustatud omaniku andmetega.

Fotodel ei tohiks olla jäädvustatud hooneid ega inimesi ja nad peavad olema horisontaalasendis. Palume fotodele lisada pildistamise aeg (kuu täpsusega) ning koht.

 

Fotod  saata e-mailile priit.kask05@gmail.com

Tel. 510 5698

 

 

Kas MAH (Eesti metsanduse alternatiivne hindamine) läks omadega rappa?

Postimehe Fond tellis ja rahastas metsanduse alternatiivse hindamise projekti (MAH). Ajalehes Postimees, Postimehe stuudio otsesaates ja Postimehe Fondi kodulehel on esitatud ebaõiged ja avalikkust eksitavad andmed metsade juurdekasvu kohta.

Projekti tulemusena esitletakse teesi, et metsade raie ületab juurdekasvu ja metsaametnike poolt esitatud nn netojuurdekasv on ebaõige. Selle tõestusena esitatakse kokkuvõttetabelites ja graafikutel, metsade keskmise juurdekasvuks 6,73 miljonit tihu­meetrit aastas. Ka varem on mõned ajakirjanikud, keskkonna­organisatsioonide esindajad ja kahjuks ka metsamehed levitanud liht­sus­tatud arusaama, et kui 100 aastase metsa tagavara on 300 tihumeetrit, siis keskmine juurdekasv on 300 : 100 = 3 tihumeetrit hektari kohta aastas. Usun siiski, et kõik kes osalesid metsatakseerimise loengul auditooriumis, mitte „Humalas“, peaksid teadma et tegemist pole juurdekasvuga, vaid keskmise tagavara muuduga, millel pole metsade kasvu­potent­siaaliga väga palju ühist. Samuti nagu Tartu Kliinikumi pat­sientide keskmise kehatempe­ratuuri või vererõhu järgi ei saa koostada iga üksiku patsiendi raviplaani.

Selgitamiseks toon järgmise näite. Asja lihtsustamiseks olgu meil 1 hektar puhtkaasikut, mille takseertunnused aastal 2012 olid järgmised:

A= 40 aastat, H=19 m, D=17 cm, G=22 m2/ha, N=969 tk, T=89 %, M=198 tm, ∆M=4,95 tm/aastas

Omanik tegi 3 aasta pärast kaasikus harvendusraie, selle aja jooksul oli puistu natuke kosunud ja ole­ta­me, et tagavara oli suurenenud 216 tm, raiuti välja 25 % puidu tagavarst ehk siis 54 tm ja peale raiet jäi kasvama 678 puud tagavaraga 162 tm. 10 aasta möödumisel eelmisest metsainventeerimisest (nagu seadus ette näeb et inventeerimisandmed oleks kehtivad) koostati uus metsakirjeldus:

A= 50 aastat, H=22 m, D=20 cm, G=20 m2/ha, N=637 tk, T=73 %, M=205 tm, ∆M=4,1 tm/aastas

Lühendite selgitused:

A – vanus aastates                           H- puude keskmine kõrgus            D- puude keskmine läbimõõt

G- rinnaspindala summa               N- puude arv                                      T- puistu täius

M- puistu tagavara                          ∆M- keskmine tagavara muut

Mida me nüüd siis teada saime – 10 aastaga vähenes keskmine tagavara muut (mida projektis nime­tatakse juurdekasvuks) 4,95 tm/aastas 4,1 tm-le/aastas, et raie aasta kohta (55:10=5,5 tm) ületab keskmist tagavara muutu, aga sellegi poolest ületab 2022. a tagavara (205 tm) 2012. a tagavara (198 tm) ehk 7 tm võrra. Nagu märkasite kasvatas antud puistu 10 aasta jooksul 55 tm (raie) + 7 tm (tagavara suurenemine) = 62 tm puitu (keskmiselt 6,2 tm aastas), pealegi toimus ka peale harvenduse tegemist puude looduslik väljalan­gemine ehk nagu tähele panite vähenes raiejärgne puude arv 678-lt 637-le (umbes siis 40 puu võrra). Metsaomanik sai tulu 55 tm puidu raiest, vineeritehas mõned tihumeetrid vineeripakku, eksporti läinud paberipuit tasakaalustab meie kaubavahetust ja mõni halg küttepuitugi kulub marjaks ära. Ja hulk inimesi (raiemees, traktorist, autojuht, vineerimasina operaator jt) said tööga leivale ka vorsti, riigieelarvesse laekus pisut maksuraha. See oli lihtne näide üherindelise puhtpuistuga, aga kui meil on tegemist erivanuselise 2-rindelise segapuistuga, kus ka näiteks nii I kui II rinde kuuse puhul on tegemist põdrakoorimise kahjustusega, on  sellised mudeldamised märksa keerukamad.

Nüüd vastuoludest metsade tagavara, raiemahu ja MAH esitatud tagavara muudu vahel. 1995. aastal koostas Eesti Metsakorralduskeskus ülevaate „Eesti metsa­varud“, kuhu kaasati kõikide selleks ajaks inventeeritud metsade andmed (tavametsakorralduse ehk andmed kogutud sama meetodiga nagu MAH puhul) metsamaa pindalaga 1,939 milj hektarit. Tõsi, need ei olnud päris aktuaalsed andmed, vaid kajastasid andmeid viimase metsa­korra­lduse ajal, seega keskmiselt 5-6 aasta vanused, kuid tuleb arvestada et sel perioodil oli ka raie­maht tagasihoidlik. Nimetatud ülevaate metsamaa puuliigilist koosseisu kasutas ka MAH projekti koordinaator allikate metsade liigilise koosseisu muutumise analüüsi puhul. Ülevaate kohaselt oli metsade tagavara 284,5 milj tihumeetrit.

Peale 1994. aastat tehtud raie mahu kohta kogusin info aastaraamatute sarjast „Mets …….“. Alates 2000. aastat on raiemahtude hindamise alusena kasutatud põhiliselt SMI hinnangut (kuigi vaidlustatakse SMI tagavara, pole keegi seni seadnud kahtluse alla sisuliselt sama meetodiga kogutud raieandmeid), eelnevate aastate hinnangute allika osas pole mul täit selgust, aga need on siiski ametlikult esitatud andmed. 2021. a raiemahtu pole vist veel avaldatud, kuid kasutasin mahtu 10 milj tm, mis on sarnane 2021. a mahuga. Ülevaade aastastest raiemahtudest on esitatud allpool olevas graafikus. Liites kokku aastased raiemahud selgus, et viimase 27 aasta raiemaht on 233,2 milj tihumeetrit ehk keskmiselt 8,64 milj tihumeetrit aastas.

Seega kui metsa poleks juurde kasvanud, siis oleks 1995. a metsa tagavarast alles 284,5 – 233,2 = 51,3 milj tihumeetrit ehk siis 18 %. MAH-i järgi on metsade nn. aastane keskmine juurdekasv 6,73 milj tihumeetrit, seega sama 27 aastasse perioodi jooksul kasvas metsa juurde 27 * 6,73 =181,7 milj tihumeetrit. Tegelikult on see juurdekasv küll ülehinnatud, sest 20 aastat tagasi oli metsamaa pindala väiksem ja ka sama meetodi alusel arvutatud juurdekasv väiksem. Seega peaks sellise „juurdekasvu“ puhul olema metsade tagavara praegu 51,3 + 181,7 = 233 milj tihumeetrit.

MAH-i aruandetabelite alusel aga hinnati 2021. a metsa tagavaraks 367,5 milj tihumeetrit. „Istu, hinne kaks“ oleks minu keskkooli matemaatikaõpetaja seepeale tõenäoliselt kostnud. Rehkendus ei klapi! Seega pole keegi 97 milj tihumeetrit varastanud, vaid kuskilt on 134 milj tihumeetrit metsa imeväel juurde tekkinud. Jagades selle suurenenud tagavara (134 milj tm) 27 aastaga, tuleb välja et seda on aasta kohta 4,96 milj tihumeetrit rohkem kui  MAH-is näidatud keskmine tagavara muut. Seega 6,73 + 4,96 = 11,69 milj tihumeetrit võiks siis olla see suurus, mille võrra aastane metsatagavara on keskmiselt suurenenud, millest siis 8,64 milj tihumeetrit on igal aastal keskmiselt raiutud. Olgu, oma osa tagavara kasvamisel on sellel, et metsamaa pindala on suurenenud, aga ega kuskilt tekkinud juurde 250 tm hektaritagavaraga metsa, vaid ikka kasutamata põllumajandusmaad tasapidi metsastusid või metsatati ja nende alade tagavara hakkas suurenema, aga see ju toimuski juurdekasvu tulemusena.

Seega on ebaõiged ka väited et metsade raie ületab juurdekasvu ja metsastatistikas on esitanud ebaõige netojuurdekasv, sest MAH projekti käigus pole arvutatudki metsa de juurdekasvu, vaid nn keskmise juurdekasvuna esitletakse hoopis keskmist säiliva puistuosa tagavara muutu.

MAH-is keskmise tagavara muudu esitamine juurdekasvuna on äärmiselt kahetsus­väärne ja eksitav. Kes vähegi on kursis juurdekasvu mõistetega ja kordki näinud juba ligi sajand tagasi metsateadlaste poolt koostatud kasvukäigutabeleid teavad, et puistu üldtootlikkuse, säiliva osa tootlikkuse ja eemaldatava osa mahu vahel on märkimisväärne erinevus. Tagavara jagatud vanusega tulemusena saadud keskmise tagavara muudu kasutamine metsade kasvu iseloomustava suurusena on paras hämamine ja püsi­proovitükkide mõõtmistulemuste alusel väljatöötatud metsade kasvumudelite eiramine. Metsade juurdekasvu tegelikkusest väiksemana esitamine ei aita kuidagi kaasa praeguses metsadebatis tekkinud lahkarvamuste lahendamisele.

 

PS! Minu ülaltoodud arvamusloos avaldatu ei tähenda, et ma oleksin täielikult päri praeguse metsade majandamise põhimõtete ja suundumustega, aga sellegipoolest pole õige levitada väärarusaamist metsade juurdekasvu kohta.

 

Sõltumatuse deklaratsioon: käesolevaga kinnitan, et antud seisukohta ei ole minult tellinud mitte ükski riiklik ega eraorganisatsioon. Ma ei ole saanud töötasu ega muid hüvesid, vaid kirjutasin antud arvamuse omast vabast ajast isikliku initsiatiivi korras eesmärgiga selgitada vastuolusid, mis tekivad juurdekasvu mõiste ebakorrektsest kasutamisest.

 

Ülo Viilup