Ajalugu
Eesti Metsaülemate Ühing pidas 9.septembril 1922.a. Tallinnas oma avamiskoosolekut. Väljasaadetud kutsete peale oli koosolekule üle 60 metsaametniku ja metsateadlase ilmunud. Hääletamisel valitakse ühingu esimeheks hr. Alfred Auksmann (Metsade Peavalitsuse inspektorrevident) ja asemikkudeks hr-d. August Undritz (Harju maakonna metsaülem) ja Oskar Luiga (Rakvere metskonna metsaülem).(Eesti Mets nr.10, 1922.a.)
Ühingu tegevuses on olnud ajalooliselt kaks perioodi: 1922-1938, liikmeid oli likvideerimise hetkel 115, s.h. 4 auliiget; 1989.a. 6.juulist kuni 2009.a. mil ühing reorganiseeriti Eesti Metsateenijate Ühinguks. Eesti Metsaülemate Ühingul oli ka kolm auliiget: Vello-Taivo Denks, Heino Teder ja Roul Kiisler.
Eesti Metsaülemate Ühingu eesmärkideks olid vastavalt põhikirjale metsaülemate, erumetsaülemate ning teiste metsateenijate ühendamine ametivälises ühistegevuses; üldkasuliku tegevuse arendamine metsanduses ja looduskaitses, metsanduse edenemisele kaasaaitamine; liikmete suhtlemisvõimaluste, informeerituse, harituse ja kutseeetika parandamine; liikmete kutsealaste ja kodanikuõiguste ning huvide esindamine ja kaitsmine. EMÜ liikmeks võib olla isik, kes omab metsanduslikku eriharidust ja töötab metsaülemana või abimetsaülemana või kes on ühingu liikmeks olles neist ameteist lahkunud pensionile, jäänud töötuks ametikoha koondamise tõttu, asunud tööle mõnele teisele ametikohale metsamajandusega tegelevas asutuses või ettevõttes.
Ühingu taasloomisest 1989.a. alates kuni 1999.aastani oli selle juhatuse esimeheks Vello-Taivo Denks, 1999.a. kuni 2005.a. Elor Ilmet, 2005.a. kuni 2009.a. Kaarel Tiganik. Ühingu teise perioodi algaastad langesid kokku ajaga mil Eesti riik hakkas taasiseseisvuma. Sellega kaasnes ka metsamajanduse ümberorganiseerumine. Kadusid senised metsamajandid, muutusid metskondade alluvussuhted. Esmakordselt riigimetskondade ajaloos said nad iseseisvateks juriidilisteks isikuteks. Selles oli ka oma osa EMÜ-l. Juhatus kohtus aktiivselt poliitikute ja valitsusjuhtidega, ühinguga arvestati. Need olid noore Eesti riigi algusaastad. Praeguseks on olukord riigis stabiliseerunud ning väikeseid mittetulundusühinguid võetakse poliitikute poolt tõsisemalt ainult enne järjekordseid valimisi.
Peale EMÜ esimest tegevusaastat 1923.a. aastakoosolekul väitis ühingu esimees Alfred Auksmann oma kõnes: Ühing ei ole mitte ainult selleks asutatud, et isiklikke huvisid kaitsta, vaid temal kõrgem eesmärk see on. meie kodumaa kallima varanduse – metsa kaitsmine. (Terav küsimus oli tol ajal metsaülemate palgamaa ja palgatingimused).
Taasloodud EMÜ tegeles kogu oma eksisteerimise vältel riigimetsanduse üldiste küsimustega ja töötajate huvide kaitsmisel lähtus kõigist metsateenijaist alates metsatöölisest. Seega on ühing vaatamata oma nimele ei ole tegelenud ainult otseselt metsaülemate isiklike huvide kaitsmisega. Eesti riigimets on olnud ja on jätkuvalt paljudele ühingu liikmetele jätkuvalt tööandjaks, riigikodanikuna on aga see meie kõigi ühine rikkus. Siit lähtuvalt ka ühingu aktiivne huvi riigimetsa hea käekäigu vastu ja kuna meie ühise rikkuse haldajaks on Riigimetsa Majandamise Keskus, siis vastastikku suhtlust peeti eriti oluliseks.
Kuna ühingu liikmed olid laiali üle kogu Eesti, siis info edastamiseks ilmus alates 1993 aastast ajaleht EMÜ Sõnumid, mis läks postiga iga liikmeni. Vastavalt põhikirjale jäid ühingu liikmeteks ka oma ametikohalt pensionile või teisele tööle metsanduses lahkunud metsaülem või abimetsaülem. Et võimaldada kõigil liikmetel aktiivsemalt osaleda ühingu töös, samuti operatiivsema infovahetuse huvides olid moodustatud EMÜ sektsioonid, mida sai kokku kuus: Tartu-Jõgeva; Harju-Järva; Põlva-Võru-Valga; Ida-Lääne Virumaa; Läänemaa-Saaremaa-Raplamaa; Pärnumaa-Viljandimaa. Kahjuks aktiivselt sektsioonid tööle ei läinudki.
Lisaks ajalehele andis ühing välja ka igaaastast Metsakalendrit, millesse fotode valikuks oli välja kuulutatud konkursid. Kalendris kasutati ka metsateemalisi luuletusi, mis saadeti ja saadetakse jätkuvalt ühingu poolt 1996 aastal väljakuulutatud metsateemaliste kirjatööde võistluse raames. Nendest on EMÜ välja andnud ka kogumiku “Mets elab igavesti”. Teine mahukam raamat, mille EMÜ andis välja 2008 aastal oli „Eesti metskonnad“.
EMÜ on suhelnud aktiivselt ka teiste mittetulundusühingutega nagu Eesti Metsaselts, Eesti Metsatööstuse Liit, Eesti Metsasertifitseerimise Nõukogu (liige), Eesti Metsateenijate Ühing. Kohtutud on kolleegidega Lätist ja Leedust iga-aastastel Balti metsaseltside konverentsidel ja ka väljaspool seda. Ühingu liikmed on osalenud RMK arengukava väljatöötamisel ja teistes metsanduslikes töögruppides.
2008 aasta teisest poolaastast peale RMK reformi käivitumist jäi Eestis alles 17 metskonda nende funktsioonid võrreldes varasemaga on ka tunduvalt muutunud. Tegevmetsaülemate arvu vähenemisega tekkis vajadus ühingu tegevuse põhimõtete ümberkujundamiseks. Selleks kokkutulnud töögrupi poolt otsustati välja töötada uus põhikiri, milles nimetatakse ühing ümber Eesti Metsateenijate Ühinguks. EMÜ laiendab oma liikmeskonda, seda riigimetsanduses ja seal varem töötanud metsandusega tegelevate inimeste kaasamisega. 2009.aasta mais toimunud üldkogul kinnitatakse uus põhikiri, millega Eesti Metaülemate Ühing nimetatakse ümber Eesti Metsateenijate Ühinguks, olles nii „Eesti Metsateenijate Ühingu” kui ka „Eesti Metsaülemate Ühingu” õigusjärglane.
Eesti Metsateenijate Ühingu ajalugu koosneb kahest erinevast perioodist. Esimene neist käsitleb esimest iseseisvusperioodi ja teine perioodi pärast taasiseseisvumist.
Eesti Metsateenijate Ühing 1919 – 1939
Metsateenijate kutseorganisatsioonile pandi alus 29. septembril 1919. aastal, kui Tallinna-Haapsalu Rahukogu registreeris Eesti Metsateenijate Ühingu.
Ühingu loomise vajadus tekkis koos mõisate metsade riigistamisega ja koos sellega riigi metsaametnikkonna arvu järsu suurenemisega. Organisatsiooni tekkimise tähtsamaks põhjuseks on arusaamine, et Eesti metsanduse areng on kõige tihedamini seotud metsategelaste enda arenguga.
Teisalt sündis ühing vajadusest seista metsaametnike õiguste eest laiemalt. Õigus olla esindatud vabariigi keskasutustes, õigus oma ainelise olukorra parandamiseks, õigus osaleda seadusloomes ja sotsiaalkindlustuse küsimuste lahendamises.
Ühingut moodustav algatusrühm koosnes endise Balti metsavalve ametnikkude liidu ajutise nõukogu liikmetest Pärnumaal. Seetõttu otsustati I kongress maha pidada Pärnus Endla seltsi saalis.
Kongressist võttis osa 83 täieõiguslikku saadikut ja peale nende veel 20 saadikut, kellede mandaadid osutusid puudulikeks. Enamus delegaatidest olid metsavahid. Kongressil valiti keskjuhatus ning saadeti riigi Asutavale Kogule tervitustelegramm.
EMÜ keskjuhatuse 7. detsembril 1920.aastal Tallinnas peetud koosolekul otsustati 1921.a. algusest hakata kirjastama kuukirja „Mets“, mis aga ilmumisel sai nimeks „Eesti Mets“. Värske kuukirjaga hoolitseti oma liikmete kutsealaste huvide äratamise, teadmiste laiendamise ja suurendamise eest. Autoriteks olid nii teadlased kui ka praktikud. EMÜ andis ajakirja välja kuni 1930. aastani, edasi sai kuukirja väljaandjaks neli organisatsiooni, Akadeemiline Metsaselts, Metsaülemate Ühing, Metsaühingute Liit ja Eesti Metsateenijate Ühing.
Kui EMÜ oli keskendunud peamiselt majanduslike küsimuste lahendamisele, siis metsaülemail oli soov kaasa rääkida metsanduspoliitilistel teemadel. 9. septembril 1922 toimus murrang ja metsaülemad asutasid iseseisva ühingu. Metsaülemad jäid ka EMÜ liikmeteks, tehes koostööd teenijate ühinguga.
Kuni 1935. aastani on kongressid toimunud igal aastal. II kuni XIV kongress toimusid kõik Tallinnas. 1934. aastal on ühingul 96 osakonda ligi 2000 liikmega. Lisaks ametkonna majandusliku olukorra parandamisele on tegeldud ka metsaseaduse ettepanekutega. Loodi metsateenijate abiandmise kassa ja asutati metsateenijate puhke- ja vanadekodu Eivere mõisa.
Kuna EMÜ kuulus riigi- ja omavalitsusteenijate keskliitu, tehti koostööd teiste teenistujate organisatsioonidega. Selle liidu kaudu esitati ettepanekuid vabariigi valitsusele ja riigikogule. EMÜ keskjuhatus oli tihedas koostöös ka metsavalitsuse juhtidega. Loomulikult tehti koostööd naaberriikide metsaametnike organisatsioonidega.
Tähtis osa on metsapäevade traditsiooni algatamisel ning ka kodukaunistamisel peetakse vajalikuks metsaametnike poolset eeskuju näitamist.
Sel ajal valitses põhimõte, mille kohaselt riigimetsaametkond seisab väljaspool poliitilisi liikumisi ja pühendub igas olukorras tema kätte usaldatud vara, riigimetsa teenimisele. See põhimõte iseseisvuse lõpuks oli aga valitseva partei suunamisel kadunud ning metsateenijaid organiseeriti poolkohustuslikult.
Selline tegevus viis vaikiva ajastuni ja EMÜ lõpetas oma tegevuse 30. juunil 1939 riigipoolse kohustusliku Riigi Metsateenijate Keskkogu moodustamisega.
Eesti Metsateenijate Ühing 1990 – 1998
Eesti Metsateenijate Ühingu tegevus taastati 1990.a. Nii nagu EMTÜ asutamise kongress 1920.aaastal, toimus ka ühingu taasloomise kongress 1990.a. 13.juunil Pärnu Endla teatri saalis. Ühingu loomise ja taasloomise vahe on seega täpselt 70 aastat. Ühingu taasloomise kongressist võttis osa 330 delegaati, kes esindasid sel momendil ühingusse kuuluvat 1370 liiget 50 osakonnast. Kongressil, mis oli järjekorras XIX kinnitati põhikiri ja valiti 13 liikmeline juhatus.
Juhatuse esimeheks valiti Ago Sütt.
Vastavalt EMTÜ põhikirjale oli ühingu eesmärkideks: Väärtustada ja hoida metsi, edendada metsamajandust, levitada loodus- ja metsandusteadmisi, taastada metsakasvatajate ametieetika ja traditsioonid, esindada ja kaitsta oma liikmete õigusi ja huve.
EMTÜ liikmeks võisid olla kõik selleks kirjalikku soovi avaldanud isikud, kes tegelevad vahetult metsade rajamise, kasvatamise ja kaitsmisega metskondades, põllumajandites, taludes, looduskaitsealadel, metsakoolides, projekteerimis- ja teadusasutustes ja mujal.
EMTÜ koosneb osakondadest, mis paiknevad metskondades või teiste metsandusasutuste juures ja koosnevad vähemalt 7 liikmest.
Ühingu tegevuse käigus kohtuti mitmel korral metsaameti juhtkonnaga, kus arutati põhiliselt kohalike metsaametite, metsapunktide ja metskondade vahelist vastuolu ja metskondade püsimajäämist.
Ühingu juhatus aga lagunes, 1993.aastaks oli juhatusest lahkunud 6 liiget ja juhatus ei olnud enam otsustusvõimeline. Ühingu põhikiri jäi registreerimata, seega ametlikult jäigi ühing sel ajal registreerimata.
Eesti Metsaülemate Ühing oma 05.04.1994.a. volikogu otsusega otsustas metsateenijate ühingu taastada ja asus metsateenijate kongressi ette valmistama. Leiti et riigi sisepoliitilises ja majanduselus on metsateenijate ulatuslikum organiseerumine hädavajalik”.
11.juuni 1994 toimub metsateenijate XX kongress kus taastatakse Eesti Metsateenijate Ühing uuesti. Kongressil on esindatud 85 osakonda 179 saadikuga
Võetakse vastu uus põhikiri. Toimuvad juhatuse valimised. Juhatuse esimeheks valitakse hiljem juhatuse poolt taas Ago Sütt.
Avalikkusele saadetakse kongressi seisukohad metsapoliitilises küsimustes.
Oma edasises tegevuses lähtub EMTÜ juhatus oma põhikirjalistest kohustustest, tegeldes küll põhiliselt metsapoliitiliste küsimustega. Nii osaletakse 1995.a. aprillis koos Eesti Metsatöötajate Ametiühinguga, Jõgevamaa Metsaseltsiga ja Eesti Metsaülemate Ühinguga ühises pöördumises tollase valitsuskoalitsiooni juhtide Koonderakonna ja Maarahva ühenduse esimehe Tiit Vähi ja Keskerakonna juhi Edgar Savisaare poole, et peatada valitsuse idee viia riiklik metsaamet üle põllumajandusministeeriumi haldusalasse. Samuti osaletakse aktiivselt metsaerakonna loomisel ja selle tegevuses. Koos Eesti Metsaülemate Ühinguga korraldatakse metsakongress Tartus, mis toimub 14.septembril 1996 Vanemuise kontserdisaalis.
09. augustil toimub korraline EMTÜ XXI kongress Luual. Kongressi päevakorras oli arutelu Eesti metsanduse tuleviku teemal. Vastuvõetud otsuses rõhutatakse traditsioonilise riigimetsamajandusliku süsteemi säilitamise vajalikkust, tehes sinna vajalikke ja ajakohaseid korrektiive. Peetakse vajalikuks riikliku metsastamisprogrammi käivitamist, vältimaks stiihilist Eestimaa võsastumist. Samuti tahetakse taotleda keskkonnaministeeriumilt, et riigimetsateenijatele kehtiks avaliku teenistuse seadus jne.
06. detsembril 1996.a. korraldab Eesti Metsateenijate Ühing Luual tollase keskkonnaminister Villu Reiljani soovil riigimetsatöötajate kokkusaamise ministriga, kus räägitakse käimasolevast metsandusreformist.
See oli ka viimane teadaolev ühingu poolt korraldatud üritus. Juhatuse koosolekuid enam ei toimunud. 1997 tegi Eesti Metsülemate ühing ettepaneku metsateenijate ühingule ühise koostöö tegemiseks, kuid see jäi metsateenijate ühingu poolt vastuseta.
1998.a. hakkas kehtima mittetulundusühingute seadus, mis nägi ette kõigi ühiskondlike organisatsioonide ümberregistreerumist mittetulundusühinguna. Kuna Eesti Metsateenijate Ühing ennast aga ümber ei registreerunud läks ta sundlikvideerimisele.