19 juulil lahkus meie seast teenekas metsamees, Eesti Metsaülemate Ühingu taastaja Roul Kiisler.
Roul Kiisler sündis 14.jaanuaril 1929. aastal Haapsalus, kuigi mõlemad vanemad on pärit Lõuna – Eestist, Tõrvast. Kõik koolipoisi suved veetiski ta Tõrvas vanaema juures. Mõlemad tema vanemad olid käsitöölised. Roul lõpetas Tallinna 14. algkooli ning Tõrva Gümnaasiumi. Pinginaabri isa oli vene õigeusu papp ning postiljon, kes ornitoloogiahuvilisena kogus linnumune, sealt sai ka Roul huvi looduse vastu. Linnumunade kollektsioon on praegugi veel alles. Tõrva ümbruse loodus on rikas metsade ja järvede poolest, kõik see andis indu spordi tegemiseks. Spordialasid oli palju – suusatamine pütilaudadel, pallimängud, ujumine, kergejõustik.
1948. aastal astus Roul TRÜ metsateaduskonda, mille lõpetas 1954. aastal. Tol ajal kehtis tava, et suunati lõpetajaid kaugele kodukandist, nii oli poliitiliselt kindlam. Kommunistlikud noored suunati piiri lähedale. Kuigi Roul ei olnud kommunistlik noor ega hiljem ka mitte parteilane, suunati ta kodust kaugele – Urissaare metskonna metsaülemaks. Metsamajandisse, mida juhtis Heino Teder mindi kolmekesi – Pilts Orajõele, Uibo Laiksaarde. Tänaseks on kõik need mehed kadunud.
Urissaare metskonna kontorit ei olnud, kiriku häärberis oli üüritud mõni tuba. Urissaare oli olnud kogu aeg metskondade hulgas viimane, Roul tõstis kohe metskonda 3 kohta ettepoole. Liikumiseks oli jalgratas raamatupidajaga kahe peale ja sant hobune, busse ja ronge ei olnud, vahel sai linna sõita sovhoosi veoautoga. Sellel ajal oli Urissaare kandis palju metsavendi, kui võõral inimesel oli vaja minna metsa tööle (näiteks metsakorraldajal), siis pidi ta enne ühe nädala külas elama, et kohalikud “ ära harjuksid “.
Roul tundis peagi, et ääremaalt oleks vaja ära kolida. Tal oli valida, kas kehvad metsad ja hea asend (Laeva metskond) või head metsad ja kehv asend (Vara metskond ).
Roul valis hea asendi ning 1955 aastal asus tööle Laeva metsaülemana. Laeva metskond asus vanas karjamõisas. Elektrit ei olnud, kuid aega jätkus kõigeks – nii tööks kui pidudeks. Sel ajal valitses veel täiesti käsitöö sulle-mulle saega, talvel töötas nii metskonnas vähemalt 100 töölist. Kohalikel oli kohustus teha talvel riigimetsas raie ja väljaveo töid. Peakasutus anti välja kasvavalt , 124 ha suurusest arvestuslangist raiuti 70 –80 ha, sest lihtsalt ei pääsenud ligi. Raiefondi jagas metsaülem kohapeal. Metskonna suurus oli 12 000 ha ning omaraiet harvenduse näol tehti 7 – 8 tuhat tm aastas. Liikumisolud olid tõesti kehvad – Palupõhja vahtkonda sai suvel jala või paadiga ja talvel hobusega. 27 ametiaasta jooksul oli Roul kaks korda Laeva metsa ka ära eksinud.Tallinn – Tartu maantee oli siis kruusakattega, põllust madalam ning kevadeti vee all! Laevas tehti metsaülem sundkorras jahimeheks.. Põtru oli väga palju, liha pidi olema väga puhas, see saadeti Rootsi. Laevas käis jahil kogu Tartu eliit, tutvusi tekkis Roulil palju.
Roul Kiisler valiti 3 korda majandi A/Ü esimeheks, kuigi seadus lubab seda vaid 2 korral.
1981. aastal hakkas Roul juhtima kahte metskonda, lisandus Tähtvere. Siin oli rahvas juba teine. Tartu ümbruses tegi Roul Kiisler palju eksootkultuure. Tähtvere metskonnale liideti 1980 –te lõpus Raadi metskond ning uueks nimeks sai Tartu Metskond ning Roul Kiisler suundus 1997 aastal pensionile.
Roul Kiisler oli üks EMÜ taastajaid. Koos kolleeg Ago Sütiga kutsusid nad kokku Lõuna-Eesti metsaülemad metsamajandisse. Kitsamas ringis käidi koos alates 1987. aastast.1989 aastal taastati üleeestiline ühing. Eesmärgiks oli seatud metskondade juriidiline iseseisvus, mis ka saavutati.
Kaua aega on Roul olnud valitud EMÜ juhatusse ning tegutses ka ühingu asjaajajana. Roul Kiisler oli EMÜ auliige.
Roul Kiislerit jäävad mäletama mitmete põlvkondade metsamehed ja tema poolt rajatud metsad.
EMÜ