12.septembril tutvustati EMÜ ja RMK korraldamisel Tartumaal RMK metsaparandaja ametit. Rõõmu teele oli kogunenud saalitäis huvilisi RMK –st, EMÜ-st, Järvseljast ja maaülikoolist.
Metsaparandaja ametit tutvustas RMK metsaparandustalituse metsaparandaja Rein Kilgi. Metsaparandustööd planeerib metskond, kes tellib metsaparanduse planeerijatega koostöös projekti. Metsaparandaja tööd tellivad veel logistik, praaker, metsakasvataja ja looduskaitsetalituse spetsialistid. Metsaparandaja peab veel suhtlema ka murelike kodanikega ja ka kohalike omavalitsustega. Seda, et loodusjõud võivad palju tehtust ära rikkuda võis näha mitmetelt näidatud slaididelt. Isegi 60 cm paksune tee vajus ära maa alla kuna tegemist oli vana järve põhjaga! Juhtub ka naljakaid äpardusi – keegi külvas truubi otsaku kookosmatile rukist! Teede register on omandisuhte aluseks – tee on selle omand kelle maal ta asub, sõnas Rein Kilgi. RMk-l on ka oma kruusakarjäärid, kuid õigus on kasutada materjali ainult oma tarbeks ja müügiõigust ei ole.
Metsaparandusobjektide ehitamise põhiprobleemid on truupide paigaldamisel tihendamine, tiikide kaeve enne kraavide puhastamist, ebaõiged materjali kogused, tööde planeerimine ja kvaliteet, ehituse dokumenteerimine. Viimasel ajal on kasutusel uudseid materjale, näiteks 15 cm paksune geokärg.
Metsaparanduse talituse juhataja Margus Reimann selgitas, et Laeva-Palupõhja teeprojekteerimisel viga ei leitud, sest valgala vooluhulka ei olnud võimalik määrata. Tee alla oleks vaja 30 meetrilise läbimõõduga truupi. Palupõhja tee (61 000 eurot/km) ei ole olnud kõige kallim, Trassi tee maksis 100 000 eurot/km. Sillad asendataksegi tänapäeval torudega, Matsalus ehitati viimati ka klassikaline, 24 m pikkuse avaga sild.
Metsaparandajad on läbinud koolitusi ja omavad mäetööde litsentse, karjääride litsentse ja maaparanduslitsentse. Momendil on RMK-s veel kindlasti 5 aastaks projekteerimise mahtu.
Rahastamine tuleb peamiselt RMK-st, looduskaitseosakonna kaudu ka KIK-st (rabade sulgemine), selgitas Reimann.
Tabivere lähedal objektil oli osalejate peamiseks huviks teede projekteerimine, tööde hankimine ja talitööde korraldamisega seonduv.
Konkurents on suur ja pakutud summadega on ehitajatel raske objekti ära ehitada, sõnasid metsaparandajad kokkuvõtteks.
Priit Kask
EMÜ