1. juunil said Metsateenijate Ühingu liiikmed kokku Luual, et kohtuda tuntud metsandus- ja riigitegelase Villu Reiljaniga tema juubeli puhul. Oli kaunis suvepäev, mis algas hommikuse kohvi ja suupistetega. Seejärel andis Villu meile ülevaate oma tegusast ja värvikast eluteest. Pärast sai esitada ka küsimusi. Kas sõjaväkke ei tahetudki?

Villu arvates oli ta lühinägelik. Kuigi kõik andmed sõjaväe paberil ja arsti juures päriselt ei kattunud, lahenes olukord siiski õnnelikult. Kuhu kadusid Luua karukujud? Need asetati ümber mõisa parki, kust nad lõplikult pihta pandi. Neid pole enam nähtud.                   Villu sündis 23. mail 1953. a Võrus. Tema kodukohaks oli Mikita küla, sealt algas ka koolitee Ristemäe Algkooli. Esimesse klassi läks Villu vend Jannoga koos kuueselt. Kui neli klassi sai läbitud, siis järgmine aste oli Viitina 8-kl Kool, mis lõpetati 1967. aastal. Edasi viis tee  Fr. R. Kreutzwaldi nim Võru 1. Keskkooli, kus Villu oli oma klassis kõige noorem õpilane. Kahjuks ema Elfriede suri varakult, kui mõlemad poegadest olid veel abituriendid.            Kui keskharidus oli 1970. aastal kätte saadud, siis jägmine valik oli EPA ja metsanduse eriala. Sisseastumise ajal selgus, et konkurss oli äge, ühele kohale 3,5 soovijat. Õpingute lõpuni jõudis 35 noort, kuigi stuudiumist võttis osa kokku 64 noort inimest. Õppejõud Lembit Muiste suunas Villu Reiljani ja Kaljo Voolma Eesti Metsainstituuti Peeter Rõigase juurde diplomitöö materjali koguma. Villu Reiljan lõpetas EPA 1975. a cum laude metsamajanduse insenerina.            Villule meeldis jahil käia ja spordiga tegeleda. Võrus ja ka hiljem armastas ta  lauatennist mängida ja oli Jõgevamaa 6 kordne meister üksikmängus. Samuti harrastas Villu jõutrenni teha ja sai tõstmises 1973. aastal EPA meistriks 67,5 kaalus. Hiljem jätkus side spordiga nii ühingu “Jõud” presidendina kui ka Jalgrattaliidu presidendina.

  1. aastal leidis Villu endale abikaasa Anne (sünd Nõmm). Perre sündis 1975. aastal tütar Heidi, kes töötab advokaadina ja ja 1977. aastal  tütar Kaidi, kellest sai psühholoog.

          Esimeseks töökohaks sai Pajusi kolhoos. Järjest hakati teda ametiredelil ka  edutama. Kõige õnnelikumana tundis ta end just metsaülemana. Villu Reiljan töötas aastatel 1974–75 Eesti Metsamajanduse ja Looduskaitse Teaduslikus Uurimisinstituudis; 1975–76 Palamuse Metsamajanduse Sohvoostehnikumis direktori asetäitjana; 1976–1991 Kaarepere Sovhoostehnikumis metsamajanduse vaneminsenerina  ja direktorina ning aastail 1991–1995 Luua Kõrgema Metsakooli direktorina. Selles ametis sai  talle oluliseks kutseõpetuse reformimine. 1995. aastal sai temast Riigikogu liige, aastail 1995–1999 oli ta keskkonnaminister ja 1999. aastast jälle Riigikogu liige. Villu  on töötanud kokku neljas valitsuses ja valitud Riigikokku koguni viiel korral. Oluliseks osutus Villu esitatud ettepanek, et riigimetsa ei pea erastama ja see võeti ka otsusena  vastu. Tähiseks majanduses on olnud metsapoliitika väljatöötamise juhtimine aastail 1996–1997. Tubli töö eest on teda autasustatud Riigivapi IV klassi teenetemärgiga.           Mis puutub parteilisse tegevusse, siis aastail 1994–1999 kuulus Villu Eesti Maarahva Erakonna juhatusse ja aastatel 2000–2007 oli ta Rahvaliidu esimees.

  1. juuni koosviibimine jätkus ringkäiguga mööda Luua Kõrgemat Metsakooli, kus nägime õpperuume ja laborite sisustust ning uuemat metsatehnikat. Õppejõud Aino Mölder, kauaaegne Villu naaber, jagas teavet õppurite ja õpitavate erialade kohta. 100 õppuri kohta on 20 kaugõppijat ja 80 kohapeal õppijat. Luual on võimalik õppida metsuriks, metsatehnikuks, metsakasvatajaks ja metsamajanduse spetsialistiks. Saab õppida metsamasinaid tundma ja kasutama. Keskhariduse baasil saab valida arboristi ja puittaimede hindaja kutse.

          Järgnes neljatunnine metsaekskursioon ühise bussiga mööda Kaarepere kauneimaid kuuse-, männi-  ja lehisepuistuid, kus Villu jagas seletusi puistute koosseisu, vanuse, täiuse ja juurdekasvu kohta.           Pärast ekskursiooni võõrustas Villu meid oma kaunis kodus, nautisime seal kõike head ja paremat ning kuulasime peoperemehe lustakaid juhtumisi ja värvikaid anekdoote. Muljetavaldav oli tema arvukas jahiloomade topiste kollektsioon, millest osa olid meile täiesti tundmatud.           Soovime Metsateenijate Ühingu nimel Villu Reiljanile juubeli puhul palju õnne, tugevat tervist ja jätkuvat jaksu nõustamistegevustes.           Malle Kurm-Oks