Metsanduslik ajalugu

AUGUST

Metsanduslik ajalugu august

Voolin (Teng), Ivan (Juhan) (20.08.1895, Õisu v – 28.12.1979, Tallinn) oli nõukoguliku metsamajanduse organiseerija Eestis ja selle pikaajaline juht, olles sellega vähemalt kaudselt vastutav ka stalinlike repressioonide korraldamises metsaametkonnas. Kutsehariduse omandas 1918 Pihkva maamõõtjate koolis, 1929 Leningradi Metsatehnilises Akadeemias.

Nooruses oli aktiivne punategelane, saadeti 1923 välja Nõukogude Venemaale. Töötas mitmel pool metsakorralduses, metsapunkti juhatajana ja metsamajandi direktorina. Peale juunipööret suunati Eestisse, kus sai 1941 ENSV Metsamajanduse ja Metsatööstuse Peavalitsuse juhatajaks. Taas Eestis 1944 ENSV Metsamajanduse ja Puidutööstuse Rahvakomissariaadi rahvakomissar (minister), 1947 ENSV Metsamajanuse Ministeeriumi minister. 1953-1962 põllumajandusministeeriumi metsamajanduse peavalitsuse juhataja. Sai nn „üleliidulise tähtsusega pensionäriks“.

 

Murumets (Gavrilov), Aleksander (03.08.1910, Kuldiga, Läti – 03.08.1962, Shelburne, Kanada.

Õppis TÜ metsaosakonnas 1930-1937, lõpetas teoreetilise kursuse. Oli 1937 Lodja metskonna kümnik ja metsapraaker, töötas Permisküla metsnikuna 1937-1939, 1939-1940 Roosa ja 1940 Polli abimetsaülemana. Aastail 1940-1941 oli Polli metsaülem, 1941-1944 Väätsa metsaülem.

Põgenes 1944 Saksamaale, kus 1944-1945 oli riigimetskonnas abijõud ja erametsade ametnik. Aastail 1945-1947 oli Freislassingi põgenikelaagris, 1947-1948 Traunsteini metskonna metsnik. Siirdus 1948 Kanadasse, kus oli 1948-1950 saeveskitööline, aastast 1950 Shelburne’s erametsaametnik.

Ants Teder on sündinud 23. augustil 1940.a. Viljandimaal Kõpu vallas talupidaja peres.1965.aastal  omandas ta metsainseneri kutse Eesti Põlumajanduse Akadeemias  mille järel asus  tööle Räpina metsamajandisse metsakaitse- ja valve insenerina. Alates 15.veebruar 1965.a. kuni 02. jaanuar 1997.a. töötas Ants Teder Põlva metskonna metsaülemana. Olles kolmekümmend kaks aastat töötanud metsaülemana, on ta Põlvamaal kõige pikema tööstaaziga metsaülem. Peale Põlva metskonna likvideerimist 01.jaanuar 1997.a. kuni 2008.a. juunini töötas Ants Teder Ilumetsa metskonna spetsialistina. Kuid ka peale riigimetsast töölt lahkumist ei ole Ants jäänud koju pensionipõlve nautima. Peale vajaliku koolituse läbimist asus ta tööle erametsade nõustajana, kellena töötab tänaseni.

Põlva metsaülemana töötades tegeles Ants mitu aastakümmet metsataimede kasvatamisega. Põlva metskond oli sel ajal suurim metsataimede kasvataja Põlvamaal, varustades kuuse istikutega nii metskondi kui ka põllumajanduslike ettevõtete metsi. Tema initsiatiivil ja kogemuste järgi hakati Räpina Näidismetsamajandis kasutama ajutisi metsataimlaid, kus väikese töökuluga õnnestus saada hea kvaliteediga kuuse istikuid
JUULI

Metsanduslik ajalugu juuli

Buxhoeveden, Alexander Matthias Otto von (30.07.1880, Muratsi mõis – 17.10.1934, Tallinn.

Metsandusliku hariduse omandas Eisenachi metsaakadeemias õppides 1904-1906. Töötas Venemaal Lovitši riigimetskonna metsaülema abina ja 1909-1918 Vologda kubermangus A/S Hollandi Metsatööstuses peametsaülemana. Eesti Vabariigis töötas 1921–1934 Käesla (1923 Kuressaare) metskonnas metsaülemana, osaledes ka Kuressaare linnametsade majandamises.

 
Kuuse, Johannes Voldemar (21.07.1900, Särevere v – 08.04.1991, Perth, Kanada).

Metsandusliku hariduse omandas TÜ metsaosakonnas 1921-1937, läbides teoreetilise kursuse.

Töötas 1924-1929 metsakorralduses maamõõtjana, abimetsaülemana Karjalasma metskonnas 1929-1931, Vändra metskonnas 1931-1932, samas metsaülemana 1932-1934. Jätkas metsaülemana Kastre metskonnas 1934-1941 ja Kloostri metskonnas 1941-1944. Põgenes Saksamaale, kus oli metsniku abi Baieris. 1945-1949 tegeles põgenikelaagreis kütteameti ametnikuna. Siirus 1949 Austraaliasse, kus oli riigiraudtee ehitustööline, 1955-1965 samas ametnik ja maamõõtja
Matvere (Matson), Karl (29.07.1910, Rõuge v – 04.05.2000, Tartu) õppis 1931-1935 TÜ metsaosakonnas, ülikooli diplomi omandas 1942.

Töötas Orava metskonna metsnikuna 1936-1938, Kambja abimetsaülemana 1938-1941 ja Sangaste metsaülemana 1941-1945. Arreteeriti 1945. aasta algul ja oli 1946-1956 vangilaagris Komi ANSV-s.

Mitt, Voldemar (15.07.1930-06.06.2000) ise nimetas end Murru metskonna esimeseks ja viimaseks metsaülemaks. Ta lõpetas Tihemetsa Metsatehnilise Tehnikumi ja Leningradis metsatehnilise instituudi, kus omandas metsamajanduse inseneri eriala. Selle järgi töötas abimetsaülemana Kärkna ja Aakre metskondades, edasi 1963 vastloodud Murru metskonna metsaülemana kuni viimase likvideerimiseni. Lõi aktiivselt kaasa metsandusliku kutseorganisatsiooni töös.
JUUNI

Metsanduslik ajalugu juuni

Konstantin Vallner (Wallner) (13.06.1895-20.04.1961). Lõpetas 1929 TÜ metsaosakonna. Töötas Erastveres metsnikuna (1926-1927), Karjalasma abimetsaülemana (1927-1929), Mõtsu metsaülemana ja revidentmetsaülemana (1929-1936), Puurmani revidentmetsaülemana (1936-1940), Kohtla metsaülemana (1940-1941), Taagepera abimetsaülemana (1942-1943), Veriora metsaülemana (1943-1944), Vastseliina metsaülemana (1944-1952). Metsandussüsteemist kõrvaldatuna töötas 1952-1954 ehituskontoreis meistrina, edasi Võru MM metsakultuuride insenerina (1954-1956) ja Valgamaa MM hooldusraiete meistrina (1956-1961).
Enn Tasso (14.06. 1950-22.09.1994). Lõpetas 1975 EPA, mille järgi oli 1975-1982 Mooste sovhoosi metsamajanduse spetsialist ja direktori asetäitja, 1982-1985 Põlva rajooni juhtorganeis põllum ajanduse ala. Aastail 1985-1988 metsamajanduse ja looduskaitse ministeeriumis ministri asetäitja, 1988-1990 looduskaitse ja metsamajanduse komitee esimehe asetäitja, 1990-1992 riikliku metsaameti peadirektor, 1992-1993 riigiettevõtte „Eesti Riigimetsad“ peadirektor, 1993-1994 AS „Aegviidu Puit“ tegevdirektor. Oli pöördeliste metsamajandusreformide üks algatajaid ja läbiviijaid.
Gotthard Kornelius Arthur von zur Mühlen (19.06.1820- 13.01.1901) oli Eestimaa maanõunik, Eestimaa rüütelkonna sekretätr, Piirsalu mõisa omanik. Lõpetas Tartu Ülikooli 1843 juristina. Kujunes Eestimaa Rüütelkonna juhtivaks poliitikuks, osaledes aktiivselt talurahvaseaduse ettevalmistamisel, oli pikemat aega rüütelkonna maanõunik ja 1892-1899 Eestimaa Maanõnike Kolleegiumi president, tegutsedes pangaduses, oli Eestimaa Põllumajandusliku Seltsi aktiivne liige ja selle auliige 1895. Metsanduslikust seisukohast oli kubermangu 19. teise poole juhtivamaid metsamehi ja metsandusliku elu organiseerijaid, olles nt 1880-1890 Eestimaa Metsaseltsi president. Tema huvialaks oli liivikute metsastamine, kus ta oli Tallinnas Ülemiste järve ääres vastavate tööde organiseerijaid. On avaldanud arvukalt metsanduslikke kirjutisi. Kodu- ja välismaal tunti ka kui metsapoliitikut.

Valdek Ritslaid (Ritsland) (20.06.1910-27.09.1990), metsateadlane ja õppejõud, tema nimega on seotud metsandusteaduskonna organiseerimine.

Lõpetas  1939 Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna metsaosakonna. Oli 1935–1937 Tartu metskonna metsnik, 1937–1940 AS-i Eesti Metsatööstus instruktor, 1941 ENSV Metsamajanduse ja Metsatööstuse Peavalitsuse sektori juhataja. 1941–1942 mobiliseerituna Nõukogude armees, 1942–1943 Tšeljabinski metsavalitsuse vaneminsener, 1944–1945 Metsamajanduse ja Puidutööstuse Rahvakomissariaadi metsatööstusosakonna juhataja, 1945–1946 TÜ metsakasutuskateedri juhataja, 1946–1950 metsatööstuse mehhaniseerimise ja metsatranspordi kateedri juhataja (aastast 1947 dotsent), 1947–1949 ja 1950–1953 ka Zooloogia ja Botaanika Instituudi metsasektori juhataja, 1947–1950 Tartu Ülikooli metsandusteaduskonna dekaan. Oli teaduskonna „uue korra“ elluviijaid, jäädes lõpuks ise hammasrataste vahele. Vallandati 1950 poliitilistel põhjustel. 1955–1989 Tartu Ülikooli arstiteaduskonna töökaitse dotsent.

Harri Paves (26.06.1930) on Eesti metsateadlane. Lõpetas 1954 EPA metsanduse, aspirantuuri 1962, põllumajanduskandidaat (1964), väitekiri “Lehis Eesti NSV-s”.

Oli 1954–1959 EPA metsandusteaduskonna vanemlaborant, 1963-1970 Eesti Metsainstituudi (EMI) vaneminsener ja nooremteadur, 1970-1971 EMI katse-puukooli direktor, 1972-1994 EMI vanemteadur, 1994-1996 Eesti Metsaaretuskeskuse insener.
Tõnu Terasmaa (17.06.1940). Eesti metsateadlane, lõpetas EPA 1964, aspirantuur 1968-1972, bioloogiajandidaat 1971. On töötanud Elva MM puukooli tootmisala juhatajana (1965-1966, EPA metsakasvatuse kateedri insenerina (1966-1968). Alates 1972 Eesti Metsainstituudis n-teadur, 1977-1986 v-teadur, 1986-1996 teadusdierektor, edasi Metsakaitse ja Metsauuenduskeskuse osakonnajuhatajana.
MAI

Peter Reinhold von Sivers (24.05.1760-21.04.1835) Heimtali mõisa omanik, Liivimaa Rüütelkonna juhtiv tegelane (nt Liivimaa Maakrediidiseltsi direktor ja ülemdirektod, maanõunik, Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi tegevliige jne). Oli kaasaegse metsamajanduse organiseerijaid 19. sajandi esimesel kolmandikul Liivimaal. Liivimaa Rüütelkonna peametsaülemana teostas sealseis mõisates kaasaegse metsakorralduse, viies sisse eeskujuliku metsamajanduse ka Heimtalis. Tema tööd said eeskujuks Liivimaa ja Venemaagi mõisates kaasaegse metsamajanduse organiseerimisel.

 

Nenn, Juhan (Johann) (30.05.1880-14.02.1962). Metsandust õppis Kuressaare metskonnas, lõpetas eksternina 1899 Lissino metsakooli. Eesti Vabariigis töötas Võru maakonna metsaülema abina, Jõhvi metsaülemana (1921-1924), Alutaguse metsarevidendina (1925-1931), Tapa revidentmetsaülemana ja metsaülemana (1931-1944). Sõja järgi oli Saaremaa metsamajandi direktor ja vanemmetsaülem (1947-1950).

 

Olaf-Gunnar Schmeidt (15.05.1930) on tuntud kui botaanik, Eesti käpaliste uurijana, looduskaitsetegelasena. Tema laiahaardeline tegevus algas aga metsamehena. Lõpetanud 1956 EPA metsainsenerina töötas ta Vahastu (1956-1958), Huuksi (1958-1964) ja Anija (1964-1975) metsaülemana. Edasi oli ta juba 1975-1990 Eesti Loodusmuuseumi teadusdirektor. Eesti Orhideekaitse Klubi organiseerijaid (1985). 1965. aastal hakkas oma Anija vallas asuvat koduaeda kujundama dendropargiks.